Austria on üks nendest veiniriikidest, mis on kitsi. Oma parimaid veine nad välismaale ei müü, nagu Sloveeniagi näiteks. Portugal aga jagab hea meelega oma parimaid veine meiega.

Põhiline viinamari on austerlastel väga tuntud – Grüner Veltliner. Ligi kolmandik sealsest veinist tehakse just sellest marjast. Nimi on pärit küll Põhja-Itaalia linnast Valtellina, kuid usutakse, et mari on ikkagi pärit Austriast. Proovi mõnele austerlasele vastupidist väita ning vaata, mis juhtub.

Peale valge veini tehakse marjast ka vahuveini ja jääveini. Parimad Grüner Veltlinerid on kergelt mineraalsed, värske tsitruse, pirni ja õuna nootidega. Heas veinis võid leida ka valge pipra noote. Austria kasvatab 75% maailma Grüner Veltlineri marjadest.

Austria teeb ka head Rieslingut – need on kuivemad ja täidlasemad kui Saksa omad.

Punased on samuti väärt proovimist – St Laurent on populaarne. St Laurent veinid on kerged ja mahlased. Päritolu on seotud Pinot noiriga, kuid St Laurent on natukene täidlasem ja tumedam vein.

Zweigelt on ehk tuntuim Austria punane ja ka riigi populaarseim punane (kokku ligi 15% veinitoodangust). Mari aretati St Laurentist (ja Blaufränkisch marjast) aastal 1922. Zweigelt aretati just Klosterneuburgi kloostris, seega võib väita, et maailma esimesed Zweigeltid on sealt pärit.

Et jutt liiga pikaks ei veniks, siin on mõned Austria veinifaktid, millega sõprade ees uhkustada:

• Austrias on veini tehtud 4000 aastat (arheoloogiliselt tõestatud fakt).
• Viin on ainus pealinn maailmas, kus viinamarja kasvatamist nii tõsiselt võetakse. Seal kasvab ligi 700 hektarit marju, millest veini tehakse. Võrdluseks Eestiga, siin kasvatatakse veini viinamarju ligi 10-hektaril.
• Klosterneuburgi klooster on üle 900. aasta vana (loodud 1114). Mungad on veini teinud juba kloostri loomise algusest. Õlut iidsed kloostritekstid ei maini. Oma ligi 1000-aasta ajalooga on kloostri veinimeistrid saanud riigi parimateks – aretatakse uusi sorte, võidetakse meeletult auhindasid.
• Austria tootis eelmisel aastal 250 miljonit liitrit veini – natukene rohkem kui Gruusia aga 3 korda vähem kui Saksamaa. Õlut toodab Austria 10 korda vähem võrreldes Saksamaaga. Prioriteedid on paigas!
• Aastal 1985 avastati, et mitmed veinitootjad lisasid odavale veinile antifriisi (jahutusvedeliku), mis tegi veini magusamaks ja andis sügavama maitse. Seega saadi veini kallimalt müüa. Miljonid veinipudelid hävitati. Peale seda on Austria seadusandlus veinide kvaliteedi osas üks maailma rangemaid.
• Austria on samal laiuskraadil kui Burgundia Prantsusmaal, kuid temperatuuri varieeruvus aastalõikes on palju laiem.
• Tänu heale kehale ja värskusele, sobivad Austria veinid väga hästi toitude kõrvale. Proovi Hiina ja teiste Aasia roogadega.
• Ca 100 aastat tagasi oli Austria maailma suuruselt kolmas veinitootja. Tänapäeval tuleb aga vaid 1% maailma veinidest Austriast – kallis tööjõud ning maa tähendab, et odavat ja madala kvaliteediga veini austerlased enam ei tooda.