Sardiinia – 3000 aastat veinikultuuri

Vahemere teine suurim saar Sardiinia on natuke suurem kui pool Eestit, rahvaarvuga 1,6 miljonit.

Saare viinamarjakasvatuse ajalugu on pikk ja rikas. Foiniiklased alustasid viinamarjade põllumajanduslikku kasvatamist saarel umbes 1000 aastat eKr, kuid metsikuid viinapuutaimi võis kasvada saarel juba palju varem.

Kuid kartaagolased ja roomlased muutsid saare veinieksportijaks. Hiljem Bütsiantsi ülemvõimu ajal toodi saarele uusi viinamarjasorte veelgi juurde. 14. sajandil saabunud aragoonlased kehtestasid Sardiinias seadused veinitööstuse reguleerimiseks.

Viimasel ajal on Euroopa Liit aidanud saarel keskenduda kvaliteedile. Välja on valitud parimad alad saarel viinamarjade kasvatamiseks ning tulemused on olnud suurepärased.

Valgetest viinamarjadest on saarel populaarseim Vermentino mari, mida tihti istutatakse põhjakülgedele, et vähendada päikese ja soojuse jõudmist taimele. Vermentino veinid on värsked ja mineraalsed, isegi kerge soolasusega. Vermentino veinides võib leida ka sidruni, valgete lillede ning mandlinoote.

Punastest marjadest on tähtsaimal kohal Carignan, mida peetakse aristokraatide viinamarjaks. Carignanil on intensiivne värvus, magusate vürtside ja kaneeli aroom. Vein on täidlane, kuid mitte agressiivne. Carignani veinides võib tunda lagritsat, ploomi- ja murelinoote. Tanniinid on tavaliselt pehmed.