Kuldne jõgi Douro või Duero

Kui mõelda millised jõed mängivad maailma veinitootmises kõige enam rolli, siis ehk Douro või Duero jõgi kerkib esile rohkem kui teised.

Tõlge viitab Portugali ja Hispaania sõnadele ouro või oro, mis tähenavad kuldne. Teine teooria viitab keldikeelsele algele dubro, mis sarnaneb kohalikus iidses keeles sõnale vesi.

Ükskõik kuidas nime tõlkida, viinamarju veini jaoks on jõe orus kasvatatud üle 2000 aasta.

Jõgi ise algab Põhja-Hispaaniast ning lõppeb peale 897-kilomeetrist teekonda Portos. Esimesena jääb teepeale Ribera del Duero (tõlkes Duero jõe kallas) veinipiirkond, mis asub 700-800m kõrgusel platool.

Kuigi piirkond on tunnustuse pooles uus (D.O. aastast 1982) peetakse seda peale Riojat Hispaania parimaks piirkonnaks.

Lühidalt on Ribera del Duero Tempranillo marja pärismaa. Muld on liivane ja lubjakivine, temperatuurilt on piirkond kontinentaalne – külmad talved, kuumad suved. Temperatuur võib päevas üle 20C kõikuda.

Liikudes lääne suunas on järgmine piirkond Rueda, mis on tuntud oma valgete veinide eest – eelkõige Verdejo mari. Temperatuur kõigub vähem kui eelnevas piirkonnas – talved pehmemad, suved jahedamad.

Järgmisena tuleb Toro piirkond, kus on veine tehtud oluliselt kauem kui Ruedas ja Ribera del Dueros, üle 2000 aasta. Piirkond pigem sarnaneb Ribera del Duerole kui Ruedale – domineerib punane vein ja Tempranillo.

Hispaania poolt viimane regioon on Arribes, mis kallistab Portugali piiri. Usutakse, et foiniiklased tõid veini Arribese, mis aga tähendaks, et veini tehti Duero jõi ääres oluliselt varem kui 2000 aastat tagasi.

Portugali poolt tuleb kohe vastu Douro org, mis on tuntud oma kangestatud veini poolt – portvein. Kuulsust kogus piirkond 17. sajandil kui britid otsisid Prantsuse veinidele alternatiivi ning leidsid Douro. Et vein peaks pika meresõidu vastu, hakati seda kangestama (brändiga).

Tänaseni kannavad enamuse portveini tootjatest inglisepäraseid nimesid. Marjad kasvatatakse ning kangestamine toimub Douro orus, portvein laagerdatakse ikkagi Porto linnas.