Prantsusmaast kauge Korsika

Prantsusmaa koosseisu kuuluv Korsika on kolm korda Sardiiniast väiksem ja rahvaarvu natukene vähem kui Tallinnas. Sardiiniaga võrreldes aga ei ole Korsikal kehvem veinitegemise ajalugu.

Nagu ka lõunanaabril, olid viinamarjade tutvustajaks saarel foiniiklased. Järgmist suurt mõju saare veinitööstusele avaldasid moslemid, kes saare seitsmenda sajandi lõpus vallutasid, tuues saarele kuiva seaduse.

Hiljem sattus Korsika Itaalia riikide alluvusse ning enamuse saare veiniajaloost ongi pigem Itaaliaga kui Prantsusmaaga seotud. Saart valitses Genova vabariik, mis kehtestas ranged reeglid veinitegemisele ja seeläbi tõusis saare veinide kvaliteet.

Korsika kuulsaim poeg, Napoleon, sündis saarel vaid aasta peale saare üleminekut Prantsusmaa alla aastal 1768. Tulevase keisri vanemad olid Itaalia juurtega veinitootjad.

Nagu ka suur osa Euroopa veinitööstusest, kannatas Korsika 19. sajandi keskel toimunud lehetäide rünnaku all ja kaotas lõviosa taimedest. Saare veinitööstus sai hoo sisse 1960de algul, kui Alžeeria iseseisvus ning üle miljoni prantslase kolis tagasi Prantsusmaale. Kuidas saare veinindus sellest võitis? Alžeeria oli tol ajal maailma suurim veinitootja. Iseseisvumisega lahkusid riigist enamus veinitegijad ning paljud valisid oma uueks koduks Korsika.

Tänapäeval asuvad pea kõik istandused saare rannikul. Valgetest kasvab kõige paremini – nagu ka Sardiinias – Vermentino. Korsika Vermentino on happeline, kerge mineraalsusega ja sageli on tunda kerget suitsusust. Punastest on populaarseim Sangiovese, mida saarlased nimetavad Nielluccioks. Korsika Nielluccio on rohke tanniiniga, sobib keldris pikemaks hoidmiseks. Vein on hea tasakaaluga. Rosé, mis on samast marjast tehtud, on tavaliselt võimas ja kerge vürtsiga.