Rumeenia ei torka just meile harilikult esimesena pähe, kui hakkame veine valima… kuid võib-olla isegi peaks. Sealmail on veine tehtud pea 6000 aastat. Euroopa lõikes toodetakse rohkem veine vaid Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal.

Veinide kvaliteet on igati eeskujulik kuna Rumeenia on tohutult suur riik, mitmekülgse maastiku ja kliimaga. Kuulsamad veinipiirkonnad on Transilvaania platoo, mis laiub riigi keskosas, mägine Dealurile Moldovei Moldova piiri ääres, riigi lõuna osas laiuv Oltenia, Munteniei ja veel mitmed muud.

Meie sooviks oleks võtta ette kõik Rumeenia parimad piirkonnad, kuid pidime siiski tegema teatava valiku –  selleks osutusid Transilvaania vahuveinid ja Dealu Mare (Munteniei) punased ja valged.

Väike Transilvaania Carasteleci veinimaja toodab nelja erinevat vahuveini – nad saatsid hiljuti kõik oma neli Vahuveinide Maailmameistrivõistlustele… ja kõik pärjati kuldmedaliga. Rumeenia sai kokku neli kuldmedalit.

Carasteleci Carassia vahuveinide kõrvale leidsime natukene suurema Budureasca veinimaja riigi pealinna, Bukaresti (ei, mitte Budepesti ega Sofia), läheduses. Budureasca annab hea ülevaate Rumeenia veinimaailmast ja seda ilma pankrotti minemata.

Aga see miljon veinimaja? Terves Euroopa Liidus on 2,2 miljonit veinitootjat, kokku 3,2 miljoni hektari peal. Hispaanias on pea 500 000 veinimaja, kuid Prantsusmaal on tootmine koondunud ainult 80 000 asutuse kätte. Rumeenias on aga 850 000 veinitootjat, enamus väga väikesed. Aga nagu me eestlastena ju teame, väike on parem.

Ja mitu veinimaja Eestis on? Koos marja- ja õunaveinitootjatega on neid meil 23.