Ameerika veinid

80% Ameerika 2500st veinimajast asuvad Californias ja 5% New Yorgi osariigis.

Esimesed California veinide tegijad olid Ungari seikleja Agoston Haraszthy ja soomeroostslane Gustaf Nybom. Kui Nybom valmistas veine kuni elu lõpuni, siis Haraszthy müüs 1866 oma valdused ning kolis Nicaraguasse, kus ta langes alligaatorite kätte ja jäi kadunuks.

California veinid said maailmakuulsaks 1890-ndatel, kuid 1920-ndatel välja kuulutatud keeluseadus hävitas kõik tehtu. California sai uuesti tuule tiibadesse 1970-ndatel – sellest ajast on California veinid maailma tippveinide perre kuulunud.

Ameerika vaste Prantsuse Appellation d´Origine Controlée on American Viticultural Areas (AVA). AVA määrab küll piirkonna aga ei regelementeeri viinamarjasorte ega veinivalmistamise tehnikaid.

Peamised viinamarjasordid on: Chardonnay, Zinfandel ja Cabernet Sauvignon.

Kõige rängemalt mõjus veinivalmistamisele keeluseadus (1920-1933), mis võeti vastu paljuski tänu naistele, kes olid agarad seaduse toetajad. Keeluseaduse ajast on ajalukku jäänud veinimajade marjamahlakonsentraadid, mis kandsid hoiatust: „Tähelepanu! Mitte panna konsentraati veenõusse, mitte lisada vett ega suhkrut; ei tohi katta ega lasta seista seitse päeva, vastasel juhul saate illegaalse alkohoolse joogi.“

Tasub ka meeles pidada, et Euroopas palju pahandust teinud viinapuutäi Phylloxera on ameeriklane. Täna Phylloxerale ei õnnestanud aastaid Euroopa immigrantidel uues maailmas veinivalmistamine.