Luksemburg veine teistega ei jaga

Luksemburg on tuntud kui suur veinimaa üldiselt vaid oma koduriigis ning Belgias. Need eestlased, kes on Brüsselis ja Luksemburgis elanud, on meile ammu peale käinud, et ka Luksemburgi poole vaataksime.

Miks Luksemburg pole suuremat kuulsust veinimaana kogunud? Muidugi on tegemist väikese riigiga, kus 2/3 toodangust tarbitakse kohapeal ära ja valdav osa ekspordist jõuab vaid Belgiasse ja mitte kaugemale.

Õige aeg tutvuda väikeriigi veinidega

Luksemburgi veinimajad asuvad Moseli jõe ääres. Esimesed istandused rajasid juba roomlased ja hiljem, keskajal, võtsid mungad viinamarjakasvatuse enda peale.

Moseli piirkond Luksemburgis on vaid 41km pikk, liikudes põhjast lõunasse mööda jõe vasakkallast (paremkaldal on juba Saksamaa).

Riseling on populaarne, kuid kasvatatakse ka vähem tuntud marju nagu Auxerrois, Rivaner, Elbling ja Saint Laurent (punane).

Luksemburgi veinid on sageli aromaatsed, happelisus on tavaliselt korralik, mis annab võimaluse teha väga kõrgel tasemel vahuveine. Luksemburgi cremantid on kuulsad, valmistatud traditsioonilisel meetodil.

Just cremant on vein, mille üle kohalikud ehk kõige rohkem uhkust tunnevad. Luksemburgi cremantid on tihti puuviljased ja võised.